Karula noorte looduskaitsjate sügisseminar Matsalu rahvuspargis ja Silma looduskaitsealal
Karula noorte looduskaitsjate sügisseminar toimus sel korral Matsalu rahvuspargis ja Silma looduskaitsealal. Pikk sõit 17 noorega võeti ette 9.-10. oktoobril, et oma silmaga vaadata lindude rännet. 9. oktoobril tähistatakse ka rahvusvahelist rändlindude päeva!
Matsalu rahvuspark ja Silma looduskaitseala asuvad lindude olulisel rändeteel. Hästi säilinud loodusmaastik kaitsealadel on neile soodne paik peatumiseks ja puhkamiseks. Oktoobri alguseks on osa rändlindudest meilt juba lõunapoole lennanud. Kaugemalt põhjast on aga saabumas lagled, laululuiged ja väikeluiged. Linde sunnivad rändele minema peamiselt talvine toidupuudus ning lühikesed päevad, mille jooksul ei jõua nad piisavalt energiat koguda. Samas nõuab rändamine palju energiat ja on lindudele suureks katsumuseks. Eks seetõttu teevadki nad energia varumiseks peatuseid nii kevadel kui sügisel värskel orasel ning tuhanded linnud kahjustavad põllumeeste meelhärmiks viljapõlde.
Marko Valkeri juhatusel tegime linnuvaatluspeatusi kaunites kohtades - Rannajõe ja Haeska linnutorn, Põgari-Sassi, Puise nina ning Silma. Nägime suurel hulgal valgepõsk-laglesid ja rabahanesid, pöialpoiste ja kuldnokkade rännet, üksikut jäälindu ja paljusid teisi. Saime teada, kui oluline on lindude jaoks rannaniitude hooldamine. Võssa kasvanud niitudel on maaspesitsevad linnud kergeks saagiks kiskjatele, sest võsast on neile lihtsam ligi hiilida ning röövlindudel puu otsast pesitsejat varitseda. Õhtul määrasid noored Eesti linde tahvelaruvuti ja nutirakenduse abiga „Eesti linnud“ , mängisid mängu „Leia lind“ ning harjutasid ekraanilt üle lendavate linnuparvede lindude loendamist. Neid mänge saab ka kodus proovida.
Õhtul tehti lõket ning grilliti viinereid ning vahukomme.
Pühapäevahommikune äratus oli varajane, juba kell 8 läksime matkale Silma looduskaitsealale. Väike vihmasabin ei seganud ja mätastarnadel turnimine lisas seikluslikkust. Jälle taas avanesid vaated linnutornist madalale lahele, kinnikasvanud lahesoppidele, silmapiirini roostikule. Madalad lahed on reostustundlikud, kus kunagisest nõukogudeaegsest liigsest väetamisest veel siiani setetes tohutud lämmastiku-fosfori varud. Nägime kunagised heinaküünide asemeid ja hulgaliselt saaresurma kahjustatud saarepuid koos saare-üraski tegutsemise jälgedega.
Saime uusi teadmisi nii lindudest, rannaniitude hooldamisest kui madalate lahtede elurikkusest. Eks loodusfilme lindude rändest ole ju noored näinud ennegi, siiski lindude rännet kõigi meeltega koha peal tajuda on meeldejääv elamus! Lääne-Eesti rannamaastikud on sügisvärvides koos suure hulga lindudega tõeliselt nauditavad!
