Avaleht » Looduskaitse ABC » Kaitse korraldamine

Kaitse korraldamine

Eesti loodus on meie kõigi ühisvara, seepärast on vajalik, et me kõik hooliksime loodusest. Kaitsekorralduse esmane eesmärk on leida lahendused, kuidas teadlikult hoida loodusväärtusi ja saavutada kaitse-eesmärgid. Kaitsealade kaitsekord kehtestatakse looduskaitseseaduse alusel iga kaitseala kaitse-eeskirja abil. Kaitse-eeskirja tuleb vaadata koos looduskaitseseadusega. Hoiualade kaitsekorraldus lähtub looduskaitseseadusest ja kaitse alla võtmise määrusest, kus sätestatakse ala kaitse väärtused, mis tuleb hoida heas korras. Suuremate kaitsealade ja hoiualade puhul koostatakse kaitsekorralduskavad, milles planeeritakse kaitse eesmärgiks olevate väärtuste aktiivseks kaitseks vajalikud tegevused kümneks aastaks.

Puisniitude säilimiseks on oluline nende järjepidev hooldamine. Mäepea puisniit, Viidumäe looduskaitseala. Foto: Kadri Paomees

Valitseja ülesanded

Vabariigi Valitsuse poolt kaitse alla võetud loodusobjektide valitseja on Keskkonnaamet.

Valitseja tegevusvaldkonnad on keskkonnakasutuse ehk tegutsemislubade andmise otsustamine ja tingimuste seadmine, looduskaitseliste tegevuste korraldamine, kaitstava objekti nõuete täitmise jälgimine ja Keskkonnainspektsiooni teavitamine avastatud õigusrikkumistest.

Kohaliku omavalitsuse poolt loodud kaitstavate loodusobjektide valitsejaks on vastav omavalitsusorganisatsioon.

Keskkonnakasutusluba ehk tegutsemisluba

Sihtkaitsevööndis ja piiranguvööndis annab looduskaitseseadus kaitse-eeskirjaga võimaluse reguleerida erinevaid tegevusi:

  • koostada maakorralduskava, teostada maakorraldustoiminguid ja muuta katastriüksuse kõlvikute piire;
  • kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
  • projekteerida ja  ehitada ehitisi, sealhulgas püstitada või laiendada lautrit või paadikanalit;
  • rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba;
  • metsaraie;
  • kalapüük;
  • jahipidamine ja lisasöötmine;
  • veerežiimi reguleerimine ja maaparandustööd;
  • sõiduki, maastikusõiduki või ujuvvahendiga sõitmine;
  • telkimine, lõkke tegemine ja rahvaürituse korraldamine;
  • marjade, seente, muude metsa kõrvalsaaduste ja roo varumine;
  • inimeste viibimine

Kaitse-eeskirja tuleb vaadata koos looduskaitseseadusega, sest mainitud tegevused on looduskaitseseaduse kohaselt sihtkaitsevööndis ja piiranguvööndis keelatud, kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti. Seega, kui kaitseala kaitse-eeskirjas ei ole mainitud tegevusi käsitletud, siis on need tegevused looduskaitseseaduse kohaselt kaitsealal keelatud.

Looduskaitseseaduse ja kaitse-eeskirjadega on võimalik tutvuda Riigi Teatajas.

Liikumisest kaitstavatel loodusobjektidel

Selleks, et  igaüks saaks osa meie kaunist loodusest ja samal ajal oleksid kaitstud inimtundlikud  liigid ja säiliksid koormust vähetaluvad elupaigad on looduskaitseseaduses seatud reeglid ka kaitsealadel liikumiseks. Sihtkaitse- ja piiranguvööndis või hoiualal olevad või kaitstava looduse üksikobjekti juurde viivad teed ja rajad on päikesetõusust päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks ning nende olemasolu korral peab kinnisasja valdaja tagama nimetatud ajal inimeste juurdepääsu kaitstavale loodusobjektile (looduskaitseseaduse § 15).

Õuemaal, kus asub kaitstav looduse üksikobjekt, võivad teised isikud viibida kinnisasja valdaja nõusolekul. Kaitstava loodusobjekti piires oleva või seda sisaldava kinnisasja valdajal ei ole õigust keelata viibimist loodusobjekti valitsemise või kaitse korraldamisega seotud tegevuste puhul ja teadustöötajal, kel on esitada looduskaitseseaduses kirjeldatud õiend.

Loodusreservaadis on üldjuhul keelatud igasugune inimtegevus. Ka sihtkaitsevööndis on võimalik inimeste viibimist piirata kaitsealuste liikide elupaigas, kasvukohas ja rändlindude koondumispaigas ajaliselt või siis on see liikumine lubatud vaid kaitseala valitseja Keskkonnaameti nõusolekul.

Viimasel juhul esitatakse liikumissoovi taotlus kaitseala valitsejale ehk Keskkonnaametile nõusoleku saamiseks e-posti aadressil info@keskkonnaamet.ee.

Liikumispiirangutega alasid saab vaadata avades loodusvaatluste andmebaasi avalikus kaardirakenduses kaardikihid (ülemisel ribal) ja tehes linnukese liikumispiirangutega alade kihile.

Lennupiirangud keskkonnatundlikel aladel on kehtestud lennuseaduse alusel vastava määrusega. Lennuloa annab Lennuamet ja see tuleb kooskõlastada Keskkonnaministeeriumiga.

Maamaks

Alates 1. jaanuarist 2009 hakkas kehtima maamaksuseaduse muudatus, mille kohaselt maamaksu ei maksta kaitsealade loodusreservaadi ja sihtkaitsevööndi maalt ning püsielupaikade sihtkaitsevööndi maalt.

Lisainfo kaitse planeerimise kohta

Kaitset tagavate tööde korraldamiseks on kaitsealadele koostatud kaitsekorralduskavad, mis on leitavad Keskkonnaameti kodulehelt.

Poollooduslike koosluste taastamise ja hooldamise kohta leiab samuti infot Keskkonnaameti kodulehelt.

Riigiasutuste ülesanded kaitsealadel

Keskkonnaministeerium suunab ja planeerib ning korraldab kaitset koos Keskkonnaametiga. Järelevalvega tegeleb Keskkonnainspektsioon. Riikliku seire ja kaitstavate alade andmestiku ning analüüsiga tegeleb Keskkonnaagentuur. Maa-ameti geoportaalis esitatakse kaitsealade välispiirid ja vööndite piirid. Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) viib läbi looduskaitsetöid riigi maal ning tegeleb külastuskorraldusega. 

Klikates allpool olevatele logodele, saad vastava organisatsiooni kodulehele.

Keskkonnaamet   Keskkonnaagentuur   Keskkonnaministeerium   Maa-amet 

Keskkonnainspektisoon   RMK