Avaleht » Uudised » Keskkonnaamet uuendab Karula rahvuspargi kaitsekorralduskava

Keskkonnaamet uuendab Karula rahvuspargi kaitsekorralduskava

03.05.2018 /
Tavauudis
/

Keskkonnaamet ootab ettepanekuid ja arvamusi kõigilt huvitatud osapooltelt uuendatavasse Karula rahvuspargi kaitsekorralduskavasse.

2019.-2028. aastaks loodav kaitsekorralduskava käsitleb lisaks Karula rahvuspargile ka Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid Karula loodus- ja linnualasid. Need alad hõlmavad lisaks rahvuspargi territooriumile pea 900 hektarit metsise ja väike-konnakotka püsielupaikasid väljaspool rahvusparki. Kava eesmärgiks on anda lühike ülevaade kaitstavast alast, hinnata ala põhiväärtuste seisundit ja nende kaitseks vajalikke meetmeid, määrata konkreetsed tegevused väärtuste säilimiseks, taastamiseks ja tutvustamiseks ning seada ootused väärtuste kaitse tulemuslikkusele.

Kaitsekorralduskavaga määratakse järgmise kümne aasta olulisemad tegevused alaga seotud väärtuste säilitamiseks ja kaitsmiseks. Näiteks planeeritakse koosluste taastamis- ja hooldustöid; matkaradade, külastuskeskuse ja puhkekohtade hooldamist; kaitsealuste objektide tähistamist; infotahvlite rajamist; keskkonnahariduslike programmide korraldamist; vaadete avamist ja veerežiimi taastamist. Kaitsekorralduskavas vajaliku tegevusena märgitud töö võib anda huvilistele edaspidi võimaluse mõne projekti elluviimiseks taotleda rahalisi vahendeid näiteks Keskkonnainvesteeringute Keskuselt.

Kaitsekorralduskava uuendamisega tegime algust juba eelmise aasta lõpus, kui Keskkonnaamet tellis aktsiaseltsilt Kobras kaitsekorralduskava üldosa ning tähiste ja maastikuhoolduse kaardikihtide koostamise. Hetkel on Kobras AS lõpetamas tööd väärtuste ja kaitse-eesmärkide kirjelduste, ala ja selle väärtuste tutvustamise ning külastuskorralduse info koondamisel. Maastikuhooldust puudutav osa valmib maikuu jooksul. Kava on plaanis valmis saada 2018. aasta lõpuks ning lisaks Keskkonnaameti ja Kobras AS-i spetsialistidele on kava koostamisesse kaasatud ka kohalikke elanikke, maaomanikke ning erialaeksperte.

Lisaks on Keskkonnaamet moodustanud viis valdkondlikku töögruppi – kultuuripärand, külastuskorraldus ja keskkonnaharidus, maastik, metsandus ning liigikaitse ja elupaigad. Töögruppide eesmärk on määrata kaitsekorralduslike tegevuste elluviimise plaan ning kirjeldada kaitseks vajalikke meetmeid koos oodatavate tulemustega. Töögruppidesse kuuluvad oma ala eksperdid, näiteks elupaikade inventeerijad, kultuuripärandi spetsialistid, pärandmaastike uurijad, turismiarenduskonsultandid, teadlased, aga ka kohalikud elanikud ja maaomanikud.

Aprillis toimusid esimesed töögruppide koosolekud, kus käsitleti peamiselt lõppeva kaitsekorraldusperioodi tulemuslikkust ja kaitseväärtuste praegust seisundit – üldiselt võib neile anda hea hinnangu, kuid kindlasti tasub kaitsekorralduslikus töös kaaluda ka ajakohaseid muudatusi.

Kuna kaitsekorralduskava puhul on tegemist kaitseala rakendusliku tegevusplaaniga on kava koostamisse väga oodatud maaomanike, kohalike elanike, ettevõtjate ja teiste asjast huvitatud isikute ettepanekud ja arvamused kaitsekorralduslike tegevuste kohta. Seetõttu plaanime korraldada kohalikele elanikele ja maaomanikele suunatud küsitluse, millega soovime koguda kohaliku kogukonna arvamusi erinevate kaitsekorralduse aspektide kohta. Kõigil on võimalus kaasa rääkida kaitseala looduse ja kultuuripärandi kaitse ning keskkonnakasutuse strateegilises planeerimises.

Infot kaitsekorralduskava tööprotsessi ja töögruppide koosolekute aegade kohta jagab Keskkonnaamet Karula rahvuspargi kodulehel. Kõik töörühmade arutelud on avalikud ning huvilised on igati teretulnud kaasa rääkima ja mõtlema, kuidas Karula loodusväärtusi oleks kõige mõistlikum kaitsta.

Kaitsekorralduskava avalikustamine ja avalik arutelu toimuvad esialgse prognoosi kohaselt detsembris, seega saab arvamusi ja ettepanekuid esitada nii praeguses kava koostamise algstaadiumis kui ka hilisemas töö viimistlemises.

Eleri Laidma, Keskkonnaameti Lõuna regiooni looduskaitse juhtivspetsialist

Kevadine vaade Ähijärvele Mäekonnu vaatetornist. Foto: Helen Kivisild