Kultuuripärand

Kohapärimus

Vooremaa maastikuga käivad koos rahvalood Kalevipojast. Kahe maastikus eristuva pinnavormi kohta on rahvasuus Kalevipoja sängi või linnamäe nimetused. Kukulinnast Elistvere poole jääv Saadjärve Kalevipoja säng on sadulakujuline, kõrguselt 33, 5 meetrine mõhn, mille lael asus Jogentagana nimeline linnus. Arheoloogiliste väljakaevamiste järgi oli linnuse põhiline kasutusaeg 7–11. sajand. Ehavere (Luua) Kalevipoja säng asub Amme jõe vasakul kaldal. Seda linnust peetakse muinaseestlaste nõupidamiste kohaks.

Saadjärve ääres on kolm umbes 400 m vahedega paiknevat rändrahnu tuntud Kalevipoja lingukividena. Rahvalugu räägib, et järve kirdekaldal heitnud Kalevi kolm poega liisku, et kes neist järgmisena kuningaks saab. Vanema venna kivi langes järve, selle asukoht on kaldast u 1,5 m kaugusel vee all. Keskmise venna kivi langes vee ja maa piirile, see asub järve kaldal Sompa nurgas ning kuju poolest kutsutakse seda ka Kalevipoja või nõia tooliks. Noorima venna kivi, mis langes Äksi külas põlluservale, on kahjuks hävinenud, selle asukohta tähistab vaskplaat ja paar kivitükikest.   

Kaks tähelepanuväärset kivi asuvad Saadjärve kirdekaldal veel. Saadjärve suurkivi (Kalevipoja lingukivi) asub Saadjärve mõisapargis vee piiril ning Saadjärve ohvrikivi (Kalevipoja lingukivi) on vana kultuskivi, mille 70 lohku peetakse Kalevipoja sõrmejälgedeks. Ka Prossa järve lähedal asub Kalevipoja lingukivi, mis sattus sinna kui Kalevipoeg tahtis Kaarepera mõisnikku tema kurjuse eest karistada. Lingunöör aga katkes ja kivi langes Prossa järve äärde heinamaale.

Saadjärve ohvrikivi (Kalevipoja lingukivi). Foto: Elo Raspel

Mitmeid rahvajutte on maastikukaitseala järvede kohta. Saadjärve põhjas olevat kirik, mis uppus järve tekkimisel, kirikutorn olla aga selge ilmaga vees nähtav. Pikkjärve, Prossa järve ja Ilmjärve kohta räägitakse järve ühest kohast teise rändamise lugusid. 

Asustus

Viiruline Vooremaa on põline kultuurmaastik, muinasasustuse jälgedest leidub vanu põlde, kalmeid ja muinaslinnuseid. Pika aja jooksul on kujunenud välja iseloomulik, pinnamoodi järgiv kilomeetrite pikkune ahel- ja ridaküladega asustus. Külade hooned ja põllumaad asusid voorelagedel või -nõlvadel, madalamates osades paiknesid karja- ja heinamaad. Vooremaa hoonestuses on säilinud kõigi ajastuse esindajaid 19. sajandi lõpust kuni tänapäevani.

Teedevõrgustik ja asustusmuster on Vooremaal  selgelt väljakujunenud, kuid maakasutus on ajapikku muutunud – karjakasvatuse osakaal on märgatavalt vähenenud, kunagiste niitude arvelt on suurenenud metsamaa osakaal. Suuremad asulad on praegu Äksi, Luua ja Elistvere.

Mustriline asustus voorte ja järvede vahel. Foto: Maanteeamet

Kaitsealal asuvad ajaloolised mõisad oma väärtuslike parkidega – Pikkjärve, Luua, Kaiavere, Elistvere, Saadjärve ja Kukulinna. Vanad mõisakohad tunneb mitmes kohas ära uhkete alleede ja võimsate puugruppide järgi, hoonestuses on algupäraseid planeeringuid säilinud vähe. Pikkjärve ja Kaiavere mõisa hoonetest on enamik hävinenud. Elistvere mõisa hoonetest on samuti alles vähesed, mõisa pargis tegutseb alates 1997. aastast meie metsade imetajaid tutvustav loomapark.     

Kukulinna mõis oli aastail 1921-1924 suvekoduks kunstikoolile „Pallas“ ning seal viibis rohkesti kunstnikke ja kirjanikke. Hiljem asus mõisas pioneerilaager, kuid praegu on kompleks kasutuseta. Saadjärve mõisa uhke klassitsistlik peahoone on heas korras ja eravalduses. 

Luua mõisakompleksi peetakse üheks paremini säilinud barokkansambliks. Alates 1948. aastast on Luual töötanud metsamajandusalane kutseõppeasutus, praeguse nimega Luua metsanduskool. Kooli õppehooned paiknevad ümber mõisasüdame, peahoones asuvad muuseumitoad. Mõisa kõrvalhooneist on eriline 19. sajandi lõpust pärinev Šveitsi stiilis puitpitsiline kavaleridemaja. Liigirikka mõisapargi jätkuna rajas Alfred Ilves 1950-ndatel Luuale puukooli ja arboreetumi, mille liigrikkus ulatub 700 liigini.

Luua mõisa peahoone tagantvaates. Foto: Elo Raspel

Kultuuriloolised isikud

Vooremaalt on pärit või on siin tegutsenud mitmed nimekad kultuuritegelased. Äksis asuvas Andrease kirikus oli aastatel1815- 1832  pastoriks Otto Wilhelm Masing (1763–1832), keelemees ja eesti keelde õ-tähe tooja. Samas töötas pastorina ka kirikuõpetaja ja kodu-uurija August Wilhelm Hupel, luuletaja Carl Gustav von Staden ning koolielu arendaja, eesti-saksa sõnaraamatu koostaja ja esimene Goethe eesti keelde tõlkija Franz von Ackermann.

Luua külje all Ehavere veskis on sündinud arheoloog Harri Moora (1900–1968).  Elistveres asus teatritegelase August Wiera (1853–1919) lapsepõlvekodu. Elistverest on pärit ka Taavet (David) Bergman, kes asutas 1903. a.  Eesti kirjanduse edendamiseks ja eesti soost noorte õpingute toetamiseks fondi, nn Bergmani abiraha.

Esimene Eesti spordiselts asutati 1896. aastal, selleks oli Saadjärve Jalgratta Sõitjate Selts. Nende velodroom, nn rattaaed, asub Saadjärve loodeotsas Tormi külas.