Loodus

Rannaniidud

Rannajoon on ligikaudu 35 km pikk ja hõlmab 250 ha rannaniite. Rannikul võib kohata punajalg-tildrit ja tõmmuvaerast, tüüpiline liik on ka hänilane, kes pesitseb üsna arvukalt Mõniste- ja Mõisalahe-äärsetel rannaniitudel. Mõniste ja Pivarootsi lahe rannikul on registreeritud liivatüll, Ännikse lahe rannikul jõgitiir ning Pivarootsi, Rame ja Puhtulaiu rannikul randtiir. Rannaniitude tüüpiliseks taimeliigiks on emaputk.

Suur osa rannaniitudest on praegu siiski hooldamata või taastamisjärgus ning oht nende kiireks taasroostumiseks on alade majandamise katkemisel väga suur. Samas on juba praegu tegu liigirikaste paikadega.

Roostikud

Roostikud levivad ligikaudu 250 ha suurusel alal, neist suurimad on Mõisalahe ja Kasse lahe roostikud. Ohustatud ja haruldasele linnuliigile hüübile sobivaid elu- ja pesitsuspaiku leidub eelkõige Kasse lahe roostikes, kus tema seisundi parandamiseks reguleeritakse talvist roolõikust.

Tüüpilised roostikes pesitsejad on rooruiged, keda esineb eelkõige Vanaluubi ja Kasse lahe ümber. Täpikhuik pesitseb Rame soostuvatel rannaniitudel ja Kasse lahe servaroostikes, roo-loorkulli on näha Mõisalahe ja Kõbajalaiu rannaroostikus. Lisaks on kaitseala roostikud sobivaks pesitsuskohaks sookurele.

Puisniidud

Laelatu puisniit on kaitseala ainus säilinud hooldatav puisniit, kus kasvab mitu kaitsealust taimeliiki ning 2/3 kõigist Eestis kasvavatest käpaliste ehk looduslike orhideede liikidest, näiteks võib niidult leida kauni kuldkinga, valge tolmpea ja punase tolmpea.

Praegu hooldatakse Laelatu puisniitu niitmise ja loomadega karjatamise abil igal aastal umbes 10–15 ha suurusel alal, kokku on puisniiduna taastatava ala pindala ligi 40 ha. Puisniidu suuruse ja selle liigirikkuse vahel on positiivne seos.

 Laelatu puisniit. Foto:Kaarel Kaisel

Puhtulaiu parkmets

Puhtu poolsaar ehk rahvapäraselt Puhtulaid on geoloogiliselt noor ala, mis on merest kerkinud umbes 2000 aastat tagasi. Poolsaare keskosa künkad on praegu pisut üle 5 meetri merepinnast. Esimest korda mainiti Puhtu saart 15. sajandil. 1952. aastal rajati Puhtulaiult mandrile kivitamm, mis kahandas vee läbivoolu, muutes laiu poolsaareks.

Puhtulaiu parkmetsas leiab kaks väga iidset puud. Puhtu tamm on üks Lõuna-Läänemaa uhkemaid tammesid, mille ümbermõõt on 4,8 meetrit ning vanus umbes 400 aastat. Puhtu mänd on aga 430 aastat vana ja oma 3,74-meetrise ümbermõõduga kuulub see Eesti jämedamate mändide esikümnesse.

Kevadeti ülaste õitsemise aegu hakkavad metsaalust rohelise vaibana katma karulaugu laiad lehed, mis kevadeti ja varasuvel tervitavad saabujat vänge lõhnaga. Mai lõpul ning juuni algul on pool metsaalust karulaukude õitest valge. Kõige kaunim ongi Puhtu mets kevadel, kui õitsevad sinililled, ülased ja piibelehed.

Metsa ümbritsevatel niitudel kasvab mitmeid käpalisi, millest kuulsaim on ohustatud Ruthe sõrmkäpp, mida lisaks Puhtule võib maailmas leida veel ainult paarist üksikust kohast Saksamaal ja Poolas.

Mererannas võib alates hiliskevadest näha järjest suuremaks kasvavaid sinakasrohelisi lihakaid lehepuhmaid, mis südasuvel kannavad valgeid õisi – see  on merikapsas. Kapsa maitse on küll pisut kibe, ent taim on siiski söödav. Merikapsas sisaldab rohkesti vajalikku B1-vitamiini, lisaks on tegu hea meetaimega. Merikapsale on omane jäme ja tugev peajuur, mis tungib sügavale maapinda, soolase veeni. Taim kasvab peamiselt Lääne-Eestis ja saartel.

Loomadest võib Puhtulaiul kohtuda metskitse, rebase või kährikuga. Roomajatest on kaitsealal kõige arvukamalt esindatud nastik.

 Puhtu parkmets. Foto: Kaarel Kaisel