Avaleht » Looduskaitse ABC » Rahvusvahelised lepped

Rahvusvahelised lepped

Natura 2000 loodusalad ja linnualad

Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik (koosneb loodusaladest ja linnualadest), mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse.

Eesti Natura 2000 alad valiti välja Euroopa Liiduga liitumiseks ajaks aastal 2004. Euroopa Liidu liikmesmaana peab Eesti korraldama Natura 2000 aladel loodusväärtuste säilimise.

2017. aastal koosneb Eesti Natura 2000 võrgustik 66 linnualast ja 542 loodusalast. Kuna linnu- ja loodusalad suures osas kattuvad, siis on Eesti Natura 2000 võrgustiku kogupindala 14 863 ruutkilomeetrit. Pisut alla poole Natura aladest asub meres ja Eesti maismaa territooriumist on Natura 2000 aladega kaetud 17 protsenti.

Natura võrgustiku loodusväärtuste kaitse tagamiseks tuleb neile aladele koostada kaitsekorralduskavad, kus planeeritakse kaitseks vajalikud tegevused.

Väinamere piirkonnas asub maailma kõige lõunapoolsem viigerhülge asurkond. Väinameri kuulub loodus- ja linnualana Natura 2000 võrgustikku. Foto: Arne Ader

RAMSARI konventsioon

Ramsari konventsioon on rahvusvaheline märgalade kaitset ja kasutamist reguleeriv rahvusvaheline kokkulepe. Eesti ühines Ramsari konventsiooniga 1993. aastal. Varem kuulus Ramsari alade nimekirja Matsalu looduskaitseala, mis liideti juba 1976. aastal nimekirjaga NSVL koosseisus. Ramsari konventsiooni kohaselt on märgaladeks sood (nii looduslikud kui ka kunstlikud) ning nii seisu- kui ka vooluveelised, alalised või ajutised, mageda-, riim- või soolaseveelised veealad, sealhulgas merealad, mille sügavus ei ületa kuut meetrit. Algselt oli see kokkulepe mõeldud spetsiaalselt veelindude kaitseks, et luua neile nn varjupaikade võrk. Konventsiooni teksti koostamise käigus sai selgeks aga, et sama oluline on ka märgalade kui elukeskkonna kaitse.

Ramsari konventsiooni kohaselt on Eestis praegu rahvusvahelise tähtsusega märgalad:
1) Matsalu rahvuspark (liidetud Ramsari alade hulka 29.03.1994) - 48 610 ha;
2) Alam-Pedja looduskaitseala (liidetud 17.06.1997) - 34 220 ha;
3) Emajõe Suursoo ja Piirissaar (liidetud 17.06.1997) - 32 600 ha;
4) Endla looduskaitseala (liidetud 17.06.1997, laiendatud 2007) - 10 110 ha;
5) Hiiumaa laiud ja Käina laht (liidetud 17.06.1997) - 17 700 ha;
6) Muraka looduskaitseala (liidetud 17.06.1997, laiendatud 2007) - 13 980 ha;
7) Nigula looduskaitseala (liidetud 17.06.1997, laiendatud 2007) - 6 398 ha;
8) Puhtu-Laelatu-Nehatu märgala (liidetud 17.06.1997) - 4 640 ha;
9) Soomaa rahvuspark (liidetud 17.06.1997, laiendatud 2007) - 39 639 ha;
10) Vilsandi rahvuspark (liidetud 17.06.1997) - 24 100 ha;
11) Laidevahe looduskaitseala (liidetud 31.03.2003) - 2 424 ha;
12) Sookuninga looduskaitseala (liidetud 03.02.2006) - 5 869 ha;
13) Luitemaa (liidetud 27.01.2010) - 11 240 ha;
14) Agusalu (liidetud 27.01.2010) - 11 000 ha;
15) Leidisoo (liidetud 27.01.2010) - 8 178 ha;
16) Lihula (liidetud 27.01.2010) - 6 620 ha;
17) Haapsalu-Noarootsi (liidetud 08.02.2011) - 29 380 ha.

BERNI konventsioon

Berni konventsiooni eesmärk on Euroopa loodusliku taimestiku ja loomastiku ning nende looduslike elupaikade säilitamine ja rahvusvahelise koostöö edendamine looduse kaitseks, pöörates erilist tähelepanu ohustatud liikide, sealhulgas ohustatud rändliikide kaitsele. 

Berni konventsiooni raames omistatakse elurikastele ja hästi korraldatud kaitsealadele Euroopa kaitsealade diplom. Eestis ja kogu Baltikumis on vaid üks Euroopa kaitsealade diplomiga tunnustatud ala – Matsalu rahvuspark. Matsalu rahvuspargile anti see tunnustus 2003. aastal.

Euroopa Diplomi üleandmine Matsalu rahvuspargile Lihulas (2003). Vasakult Jaak Tambets, Kaja Lotman, Hanno Zingel. Foto: Arvo Tarmula 

HELCOM

Helcomi ehk Helsinki komisjoni konventsioon on Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitset tagav kokkulepe, mis sõlmiti 1995. aastal. Bioloogilise mitmekesisuse kohapealt on oluline Läänemere kaitsealade võrgustiku loomine, mille kaitse peab olema tagatud riiklike kaitsemeetmetega. Eesti ratifitseeris konventsiooni 1995. aastal.

Eestis on Läänemere kaitsealadeks ehk Helcomi aladeks nimetatud 7 ala:
1) Lahemaa;
2) Väinameri;
3) Hiiu madal;
4) Vilsandi;
5) Pakri;
6) Kura kurk;
7) Pärnu laht.

IBA (Important Bird Areas)

IBA alade hulka kuuluvad tähtsad linnualad, mis on määratud tagamaks elujõuliste linnupopulatsioonide säilimise üle kogu maailma. IBA alad on määratud rahvusvahelise linnukaitse organisatsiooni BirdLife International poolt. Kuna linnud on tihtilugu head elurikkuse indikaatorliigid, siis vaatamata sellele, et IBA alad on valitud lähtuvalt linnuliikidest, aitab nende kaitsmine kaasa ka üldise elurikkuse kaitsmisele. Eestis on 64 IBA ala.

Maailma looduskaitseliit IUCN (The World Conservation Union)

IUCN on rahvusvaheline organisatsioon, mis ühendab nii riikide valitsusi, valitsusväliseid ühendusi kui ka rahvusvahelisi organisatsioone. See on organisatsioon, kus ametnike ja poliitikutega töötavad üheskoos ka teadlased ja praktikud. IUCN on määratlenud rahvusvahelised kategooriad kaitsealade kaitse režiimide kohta.

Eesti kaitsealade vööndite vastavus IUCN-i kategooriatele:

IA- reservaat

IB – sihtkaitsevööndi looduslik osa, mida ei hooldata

III – kaitstav looduse üksikobjekt

IV – sihtkaitsevööndi hooldatav osa, mis on ka liigi kaitse jaoks tähtis ala

V – sihtkaitsevööndi maastikukaitse osa ja piiraguvööndid, pargid