2022 suvine kursus
LAHEMAA-MATSALU NOORTE LOODUSKAITSJA ÜHISKURSUS JUNIOR RANGER 2022
28. juuni-01. juuli Ojaäärse loodusmajas
Koostaja: Enri Uusna, keskkonnahariduse spetsialist
Lahemaa ja Matsalu noorte ühiskursus kestis neli päeva ning viis osalejad nii merele, metsa kui ka loopealsetele. Kursuse korraldusmeeskonnas olid keskkonnahariduse spetsialistid Enri Uusna, Ave Huugen ja Kalle Kõllamaa.
Esimene päev algas noorte majutamise ja lõunasöögiga. Sealt edasi tutvustas Enri Uusna Junior Ranger programmi ning ühiskursuse kava. Toimusid jääsulatusmängud, ühiste kokkulepete sõlmimine ning valmistamata ei jäänud ka laagrilipp.
Ühtlasi valiti kursusele nimeks Lahesalu. Foto: Ave Huugen
Pärast õhtusööki jalutasime Muinastaide Kotta, kus Anne Kurepalu tutvustas Äänisjärve (Onega) järve äärest leitud ca 6000 aasta vanuste kaljujooniste koopiat. Arutlesime joonistel leiduvate motiivide üle ning jõudsime teooriani, et nende autorid võisid isegi omada oma kuu- ja päikesekalendrit. Siin on avastamis- ja tõestamisrõõmu veel tulevastele paleoastroloogidele. Päev lõppes jalutuskäiguga läbi Palmse mõisapargi ning külastuskäiguga Lahemaa rahvuspargi külastuskeskusesse.
Teisel päeval kavas olnud Mohni saare külastus kujunes parajaks väljakutseks. Oodatud kuumalaine ja lõõskav päike asendusid suure ja püsiva tormipilvega. Usaldades Viinistu sadama kaatrijuhte trotsisime ilmastikuolusid ja jõudsime siiski Mohni saarele. Pärastlõunaks ilm siiski paranes ja kuumalaine näitas naasmise märke.
Päeva juhtis Maie Itse Lahemaa Looduskoolist, kes juhtis tähelepanu vahelduvale maastikule väiksel Mohni saarel – nägemata ei jäänud männimetsad, segametsad, liivikud ega kukemarjanõmmed. Külastasime ka ajaloolise ja kultuurilise väärtusega objekte nagu Mohni pärn, tuletornivahtide kalmistut ning ka filmi „Reigi Õpetaja“ (ning ka teiste filmide) raames kasutatud kalmistu mulaaži asupaika. Rühmatööna vaatlesime Mohni loodust ka looduskaitseinspektori, loodussõbraliku matkaja ja turisti perspektiivist: mis näib hästi, mis halvasti.
Olles jõudnud tagasi Ojaäärsele ning söönud õhtusöögi, saabus meile külla Peeter Hussar, kes rääkis meile aasta loom karu aastaringist ning tema kohast meie metsade ökoloogias. Tähelepanu said ka mõned teised loomad nagu põder, hirv ja metssiga.
Kolmas päev algas retkega Muuksi linnamäel. Meie juhendajaks oli Riina Laanetu, kelle juhtimisel läbisime umbes 6 km pikkuse ringi klindineemikul. Teele jäid nii vana külatänav, loopealsed, klindimets ja soomepoiste mälestusmärk. Õppisime, millest on sündinud kohanimed nagu Kahala, Uuri, Muuksi, Tsitre ja –pea järelliitega külad. Klindimetsas liikudes hooldasime ka sealset rada oksakääride ja –saagidega.
Pärastlõunal liikusime Riina juhtimisel edasi Tsitre puude rajale, kus ajasime Tsitre suvemõisa jälgi. Retke lõpetasime Tsitre liivarannas, kus saime end jahutada, ning külastada kohalikku vaatetorni.
Päeva lõpetas traditsiooniline lõkkeõhtu, mida lisaks grillimisele ja muidu koos olemisele sisustas Enri üles seatud maastikumäng metsloomadega kohtumise teemal. Need, kes julgesid seda pimedas mängima minna, avastasid, et kontrollpunktid helgivad ja eriti terava ninaga seiklejad leidsid üles ka salajase kontrollpunkti koos magusa aardega.
Neljas päev algas traditsioonilise kirjaliku testiga, mis suunas noori meenutama kursusel kogetut. Sellele järgnes tagasiside andmine, tunnustamine, grupipildi tegemine ja koogisöömine. Kuna kahe rahvuspargi noorte lõimumine oli edukas, seati juba atra järgmise aasta ühiskursuseks Matsalus.