Valmis Kurtna järvede veerežiimi taastamise uuring

Alutaguse rahvuspargis olevate Kurtna järvede veetasemed on viimastel aastakümnetel langenud, peamiselt põlevkivikaevanduste ja Kohtla-Järve ja Jõhvi elanike piirkondliku joogiveevõtu tõttu. See ohustab Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid järvi, sealhulgas Martiska, Kuradijärve ja Ahnejärve. 

Probleemide lahendamiseks käivitas Kliimaministeerium 2023. aastal Õiglase ülemineku fondi vahenditest kaasrahastatava projekti „Kurtna järvede veerežiimi taastamine“. Projekti juhib Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK), kes tellis Tartu Ülikoolilt põhjaliku uuringu, et leida lahendusi järvede veetasemete taastamiseks, säilitades samal ajal piirkonna elanike joogiveevarustuse. 

Projekti eesmärk on leida tasakaal looduskaitse ja inimeste igapäevase veevarustuse vahel. Uuringu tulemused annavad kindla suuna – vähendada survet Kurtna järvedele ja rajada uued puurkaevud, et tagada nii ökosüsteemide taastumine kui  elanike joogivee kättesaadavus. Uuringu käigus pakuti välja lahendus Kurtna-Vasavere veehaardes veevõtu oluliseks vähendamiseks ja hajutamiseks. Olemasolevast veehaardest põhja suunas rajatakse viis uut puurkaevu ning suurendatakse Ahtme veehaarde veevõttu, et koos Kurtna-Vasavere lahendusega katta piirkonna praegune joogivee vajadus. 

Ühe uuringu läbiviija, geoloogia teadur Raul Paati sõnul on hüdrogeoloogiliselt tegemist Eesti ühe keerulisema piirkonnaga, sest murekohti, ennekõike põhjavee kvaliteediga seonduvaid, on mitmeid ning inimmõjud on suured. Kõige suurem väljakutse oligi väheste variantide seast leida sobiv puurkaevude ja veevõtu lahendus, et looduskaitseliselt oleks see mõtestatud ning joogiveevarustuselt jätkusuutlik. See tähendas aga erinevate põhjaveekihtide koguseliste ja keemiliste probleemide detailset lahti mõtestamist ning kohaliku veetaristu omapärade tundma õppimist. 

Tartu Ülikooli uuringu hüdrogeoloogilise mudeli põhjal vaadatakse 2026. aastal üle piirkonna tegelik veevarude seisund ja hinnatakse keskkonnamõjusid. Kui hindamise tulemused näitavad, et tegevus on jätkusuutlik, algavad 2027–2028 aastal projekteerimis- ja ehitustööd. 

„Meie jaoks on projekt hädavajalik, sest peame leidma lahenduse elanike igapäevase joogiveevarustuse tagamiseks. Mõistame väga hästi, et Kurtna järvede seisundi parandamine on piirkonna ökosüsteemide säilimise seisukohalt kriitiline, kuid samal ajal ei saa me jätta tähelepanuta tarbijate vajadusi. Koostöö Tartu Ülikooli ja Keskkonnainvesteeringute Keskusega annab kindluse, et kavandatud lahendus on tehniliselt teostatav ja keskkonnakaitseliselt vastutustundlik, kui uuringute tulemused seda toetavad,“ sõnas OÜ Järve Biopuhastuse tootmisdirektor Andra Villers. 

Projekti käigus hinnatakse ka võimalusi Ahtme veehaarde suuremaks kasutamiseks. Üks peamistest väljakutsetest on põhjavees esinev kõrge raadiumisisaldus, mille leevendamiseks hakatakse otsima parimaid lahendusi radionukliidide taseme vähendamiseks joogivees. 

• Vaata lisa: Põlevkivi kaevandamise tagajärjel rikutud Kurtna järvede veerežiimi taastamise PROJEKTI LINK.
• Valminud Kurtna-Vasavere veehaarde uuring on SIIN.

Martiska järv. Anne-Ly Feršel