Iganõmme puisniidu nimekiri täienes kuninga-kuuskjalaga

25. juulil toimus avatud talude päeva raames külastuspäev Maidla–Iganõmme hoiualal, kus tutvustati Iganõmme puisniitu, selle looduskaitselist väärtust ning pärandniidu hooldamise erinevaid viise. Külastajad said ülevaate nii tänapäevastest hooldusvõtetest kui ka traditsioonilisest käsitsi heinaniitmisest ning tutvuda niiduhoolduseks vajaliku tehnikaga. Lisaks sai punuda lillepärgi, uudistada jahitrofeesid ning nautida hoovikohviku hõrgutisi.

Puisniiduomanik Veiko Ülejõe juhendamisel oli huvilistel võimalus proovida vikatiga niitmist ning õppida selle töövõtte põhitõdesid. Näidati, kuidas vikatit teritada ehk luisata, heina vaaludesse koguda ja väiksemat heinasaadu teha. Osalejate seas oli nii kogenud niitjaid kui ka neid, kes hoidsid vikatit käes esimest korda. Veiko jaoks oli seekord vikatiga puisniidul toimetamisel eriline tähendus, sest see vikat oli talle kingitud 2024. aasta silmapaistvama pärandniidu majandaja tiitli üleandmise puhul.

Et niidul leidus veel küllaga õitsvaid taimi, said huvilised neid retke käigus korjata, et neist hiljem kauneid lillepärgi punuda. See pakkus võimaluse tutvuda niidutaimede mitmekesisusega ning meenutas, et taimetundmine ja käsitööoskused on samuti oluline osa meie pärandkultuurist. Päeva rikastasid ka kohalike elanike meenutused puisniidu tähtsusest nende esivanemate ravim-, toidu- ja tarbetaimede kasvukohana. 

Botaaniliselt on Iganõmme puisniit väga liigirikas, mida kinnitavad erinevatel aastatel PuisniiduLIFE-i projekti peaspetsialisti Tiit Hallikma tehtud taimevaatlused. Möödunud aasta sama sündmuse raames toimunud puisniiduretkel vaatles Tiit ligikaudu 160 erinevat soontaimeliiki. Ent tema hinnangul võib puisniidu tegelik liigirikkus olla veelgi suurem.

Kaitsealustest taimedest võis tänavusel retkel kohata suurt käopõlle, harilikku käoraamatut, käokeeli ning aasnelki, mille teadaolev esmaleid Iganõmme puisniidul registreeriti möödunud aasta sama sündmuse raames. Aasnelgi puhul oli tegemist eriti tähelepanuväärse leiuga, sest Eesti taimede levikuatlase liigileviku kaardi järgi pärineb liigi viimane teadaolev registreeritud leid Laukna piirkonnas enam kui sajandi tagusest ajast. Varasematest vaatlustest on Iganõmme puisniidult teada peamiselt Rapla- ja Harjumaa niitudel kasvava püst-linalehiku esinemine. Esiletoomist väärib ka puisniidul kasvav pung-kirburohi, mida leidub küll hajusalt üle Eesti, kuid mille levik on aja jooksul vähenenud. Eesti punase nimestiku järgi kuulub liik kategooriasse „ohualdis“.

Möödunud aastal lisandus Iganõmme puisniidu liigiloendisse Eesti üks pilkupüüdvamaid käpalisi, II kaitsekategooriasse kuuluv punane tolmpea. Ka tänavune vaatlusretk tõi olulise avastuse - Iganõmme puisniidul registreeriti esmakordselt II kaitsekategooriasse kuuluv kuninga-kuuskjalg. See, soomukaliste sugukonda kuuluv haruldane rohttaim, paistab silma kollaste, lõvilõua õisi meenutavate õitega. Kuninga-kuuskjalg on poolparasiitne taim, mis hangib osa vajalikest toitainetest teiste taimeliikide juurte kaudu. Liik kasvab niisketel rohumaadel, sealhulgas puisniitudel, ning madalsoodes, eelistades avatud ja hooldatud kasvukohti. Eestis on kuninga-kuuskjalg ohustatud liik, kelle väikesi ja killustunud kasvukohti mõjutavad eelkõige kuivendamine ning niitude hooldamise lakkamisest tingitud võsastumine, roostumine ja kulustumine. Sama liiki on PuisniiduLIFE-i projektialadel seni täheldatud veel vaid Ehmja-Turvalepa hoiualal Läänemaal.