Looduskaitse ajalugu

Puhtu poolsaare loodusteadus ja looduskaitse

Puhtu loodus on pakkunud huvi paljudele loodusteadlastele enne veel kui see riikliku kaitse alla võeti

1870 ndatel külastas Puhtulaidu lindude uurimise eesmärgil Tartu Ülikooli Zooloogiamuuseumi konservaator  Walerian Russow 

1899  Eestimaa Aiandusseltsi instruktor Friedric Winkler nimetas Puhtut kui looduspargi ideaali.

1904. aastal kogusid taimi Puhtus botaanikud Rudolph Lehrbert ja Karl Reinchold Kupffer

1912 kogus taimi Rudolph Lehrbert koos Soome botaaniku Harald Lindebergiga

1914-1917 I maailmasõja ajal hävitati Puhtus nii metsa, skulptuure kui ka kauneid suvilaid, säilis vaid karjamõis. Hävitati ka looduslik pühapaik Lausumägi  ja selle rand (Helmut Polbergi mälestustes oli igal aastal kalurite noodaranna sisse õnistamine, rannas oli olnud lapik kivi, millel kirikuõpetaja kalureid õnnistas). Alale ehitatai Vene veelennukite baas, mis nüüdseks on ka hävinud.

1920.  Puhtu mets arvatakse riigimetsaks ja liidetakse Mõtsu metskonnaga. Palgati metsavaht. 

1923 Esimene lihtne metsakorraldus

Puhtu metsavaht Müller Puhtu männi juures 1924. aastal (Raamatust H. Plberg "Kui Virtsus põles", 2018)

1927-1939 rentis riigilt poolsaart Jakob von Uexküll, kellele oleks Puhtu kuulunud pärimise teel.

Ta oli baltisaksa päritolu, Eestis sündinud ja siin suure osa oma elust veetnud bioloog. Laia haardega teadlase peamiseks panuseks bioloogiasse on nn Umwelt- ehk omailmade teooria, mis uurib elusolendite subjektiivset keskkonnataju, nende maailmasse põimitust tähenduse abil: kuidas elusolendid maailmas tähendust loovad ja nende abil seejärel maailmas toimetavad. Neid subjektiivseid maailmu nimetaski Uexküll „omailmadeks“

Jacob von Uexküll. Photo_math.uni-hamburg.de/home/rueting/Projekte.htm, Public domain, via Wikimedia Commons 

Jacob von Uexküll kutsus Puhtusse oma hea sõbra krahv  Alexander von Kayserlingi, kes sai ka Eesti looduskaitse usaldusmeheks ja tegi ettepaneku Puhtulaid võtta riikliku kaitse alla. Tema mälestus saab lugeda siit: http://www.zbi.ee/puhtu/ajalugu/keyserlingk.html  ja tema abikaasa mälestused Puhtust: http://www.zbi.ee/puhtu/ajalugu/woltner.html 

Puhtulaiu maade plaan koostatud 1920 ja lõpetatud 1935. aastal. ERA.T-3.15 1690 leht 1. Läänemaa Massu vallas maaseadusega riigistatud Vana-Virtsu mõisa maadest mõisamaa koht Puhtulaid.

1939 võeti Puhtu poolsaar kaitse alla õigusaktiga Vabariigi Valitsuse otsus 27. jaanuarist 1939 maa-ala looduskaitse alla võtmise kohta - krundid nr. A-31 ja nr. A-78 ühes krunt nr. A-78 külge kuuluvate Adra laidudega Läänemaal, Massu vallas, järgmistel tingimustel: 1. Puhtu poolsaarel ja Adra laidudel on keelatud randuda kõigil paatidel lindude pesitsemise ajal 15. aprillist kuni 25 juulini, välja arvatud maaomanik, kel on lubatud paadiga randuda majanduslikkude tööde täideviimiseks. Adra laidudel on keelatud kuivatada kalavõrke, mõrdu ja teisi püüniseid 1. aprillist kuni 1. oktoobrini. Puhtu laiul on lubatud randuda Rame ja teiste ümbruse külade kalameestel endistel kohtadel ja kasutada nn. kalameeste teed endistel alustel. 2. Eelmisi punktis (p. 1) tähendatud maa-alal on keelatud lindudele jahipidamine, samuti ka lindude hirmutamine, nende munade korjamine ja üldse lindude tülitamine pesitsemise ajal. 3. Kasvavate puude mahavõtmine ja taimede kogumine või hävitamine on keelatud ilma Loodushoiu- ja Turismi-instituudi loata. 4. Võõrad võivad Puhtu saart külastada igal ajal, kusjuures Puhtu poolsaarel võib liikuda ainult selleks määratud teedel ja jalgradadel päeva ajal. Ala piirid on märgitud rohelisega Katastriameti skeemilise kaardilehe koopiale mõõdus 1: 100000. Looduse kaitstava objektina võeti uuesti käiste alla 

1949. aastal anti Puhtulaiu maala tähtajatuks kasutamiseks Teaduste Akadeemia Zoloogia ja Botaanika Instituudile, bioloogiajaama rajamiseks ja  hakati katsetama teaduslikult mitmete ravimtaimede kasvatamist.

1953 rajati professor Eerik Kumari eestvõtmisel Ornitoloogiajaam ning juba  1951. aastast võeti tööle Puhtu komandant Elmar Savi, kes tegi fenoloogilisi vaatlusi ning kogus teaduslikke andmeid, tegi haldustöid ning tutvustas Puhtulaidu külastajatele

Elmar (Puhtu komandant) ja Aliide Savi Puhtu Ornitoloogiajaama väravas vastu võtmas külastajat 1950-ndatel aastatel. Foto on Virtsu Harrastusmuusemi fotokogust VHM-F0890 

1957. võeti ala kaitse alla Virtsu-Laelatu-Puhtu botaanilis-zooloogiline keelualana (ENSV MN 11.07.1957 määrus nr 242 „Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks Eesti NSV-s”). 

1969  loodi  lindude ökofüsioloogia labor Jüri Keskpaiga juhtimisel ja laiendati Puhtu poolsaare tipus olevat maja katsete läbiviimiseks.

2003 moodustati Puhtu-Laelatu looduskaitseala (Vabariigi Valitsuse 21.01.2003 määrusega nr 18 „Puhtu-Laelatu looduskaitseala kaitse-eeskiri”). 

2017 kehtestati kehtiv kaitse-eeskiri, millega muudeti kaitseala tsoneeringut ja millega liideti kaitsealale Rame hoiuala (VV 26.10.2017 määrus nr 153; Lisa 1). 

Mälestuskivid Puhtus

1780-90 Carl Thure von Helwig, kellest saab Vana- ja uue-Virtsu mõisa ja sh Puhtulaiu omanik, alustab pargi rajamist ja kujundab ka praegu osaliselt säilinud teedevõrgu. Park kaunistatakse dolomiidist välja raiutud monumentidega, millest mõni koopia on veel vaadeldav.

1813 laseb Carl Thure tütar Anna Christina von Rosen püstitada Friedrich Schilleri mälestusmärgi, mille koopia on ka praegu vaadeldav

1857 ehitati kivist karjamõis, mis on säilinud ka tänapäeval

1914 aastal maeti Puhtu omanike kalmistule Toomaninal viimasena Elisabeth von Uexküll, kalmed on veel aimatavad

1987 püstitati Puhtu Ornitoloogiajaam arajaja Eerik Kumari mälestuskivi (kunstnik Airike Taniloo-Bogatkin)

1989 paigutas Puhtu bioloogiajaama seinale mälestustahvli oma vanaisale Jakob von Uexküllile tema lapselaps Jacob von Uexküll junior