PENIJÕE MÕIS
Keskajal kujunes Lihula Vana-Liivimaa ordu ja piiskopi asukohaks, mille ümbrus kujunes alevikuks. Penijõe omakorda kujunes Lihula kirikumõisa veskikohaks.
Penijõe on endine Lihula linnuselääni küla, mille Rootsi kuningas Gustav Adolf läänistas Norrköpingi õiguse järgi 1628. a Fabian Aderkasele. Aderkas oli Liivimaa aadlikust Rootsi ratsaväeohvitser kindralmajor ja mitmete mõisate omanik, näiteks Läänemaal ka Salajõe mõisa, samuti Parivere mõisa Lihula kõrval, mille lahustükk asus Penijõel. 1688. a. viis Otto Reinhold Aderkas mõisa keskuse Pariverest üle Penijõe külla.
Penijõe mõisaga on läbi aegade seotud järgmised baltisakslaste aadlisuguvõsad: von Aderkased (1628-1786), von Derfeldenid (1786-1816), von Helwigid (1816-1828), von Middendorfid (1828-1907) ja von Wetter-Rosenthalid (1907-1918)
Penijõe küla Eestimaa kubermangu topograafiline kaardil 1805. a.
Penijõe maade skeemid 1884. a.
Riigikorra muutus 1918
24. detsembril 1918. aastal tuli kokku Lihula valla Mõisate Kontrolli komisjon, kus otsustati Penijõe mõis kontrolli alla võtta.
Riigimõis 1920
Peale Vabadussõda ja mõisa riigile üle võtmisega alustati nii riigimõisa majandamisega kui ka koolihariduse andmist põllutöö valdkonnas. 1921. aastal avati Penijõel üheaastane põllutöö ja karjakasvatuse kool. Riigimõisa valitsejaks määrati kapten August Kask (1896-1942), kes samal ajal moodustas Lihulas kaitseliidu malevkonda. August Kask hakkas mõisat arendama piimakarja suunas. Mõisaajast oli jäänud lautadesse angleri piimatõugu veiseid. August Kask algatas Lihulasse piimatööstuse rajamise.
Riigimõisa valitseja Priidik Vellemäe (Vellmann) 1928-1935
Tõenäoliselt töötas riigimõisa valitsejana peale August Kaski lahkumist 1928. aastal kuni uue põllumajanduskooli loomiseni 1935. aastal.
Penijõe karjahoiukool 1926-1935
1926. aastal andis lõpuks Põllutööministeerium loa rajada Penijõe mõisa karjahoiukool.
Penijõe põllutöökool 1935-1939
Penijõe mõis oli seni Lääne maavalitsuse haldusalas ja 1935. aasta kevadest anti üle Riigimõisate valitsusele Põllutööministeeriumi haldusalasse. Penijõele asutati nn põllutöö talvekool, mis pidi aitama ümbruskonnas tõsta põllumajanduse oskusi ja teadmisi.
1935. aasta sügisel alustati mõisahoone ümberehitust. Penijõe põllutöökooli juhatajateks olid Andrei (Tomberg) Toome 1935-1937 ja 1943, Otto Nuut 1939 ja Ants Einre 1939.
Penijõe kooli lõpetajad 1939. a. kevadel
Põllumajanduse ja karjatalitajate kool 1939
Eesti Vabariigi valitsuse otsusega reorganiseeriti senine ühe õppeaastaga Põllumajanduse ja karjatalitajate kool kaheaastaseks ja õppetöö algas oktoobris 1939. aastal. Kool koliti aga Vigalasse ümber, sest Penijõe mõis oli planeeritud Punaarmee mere-õhujõudude staabile.
Pöördelised aastad 1940-1945
1940. aasta alguses on teateid, et Penijõe kool suleti ja otsiti võimalusi selle üleviimiseks Oidrema mõisa. ENSV Rahvakomissaride Nõukogu otsusega 7. oktoobrist 1940. a. muudeti riigi poolt ülalpeetavaks Penijõe põllundus- ja karjatalitajate kooliks. Kooli juhatasid sõja-aastatel Andrei Tomberg, Viktor Ruumet, Johannes Amjärv ja Elviine Malken.
Penijõe Põllumajandus-sohvoosikool 1949-1955
Koolis sai õppida loomakasvatusbrigadiri erialal. 1951. aastal liideti kooli õppemajand Lihula sovhoosiga. Kooli juhatasid neil aastatel Elviine Malken ja Feliks Feklistov.
Loomakasvatusbrigadirid Penijõel 1953.a.
Lihula sovhoosi ühiselamu 1960-1980
Mõisa peahoone oli jagatud Lihula sovhoosi töötajate korteriteks.
Matsalu looduskaitseala keskus alates 1958
1959-1960 ehitati mõisa taha Matsalu looduskaitseala keskuse kahekorruseline tellishoone, kus asusid looduskaitsetöötajate kontorid ja muuseum. Esimeseks looduskaitseala direktoriks oli Olav Renno. Mitmed looduskaitsetöötajad said eluvõimaluse lagunevas mõisahoones.
Matsalu looduskaitseala 50. juubeliga seoses leiti Lihula vallavalitsuse ja tollase keskkonnaministeeriumi vahel kokkulepe mõisa üleandmiseks vallalt riigile. Algasid renoveerimistööd, mis valmisid aastaks 2000. Neid tööd juhtis tollane looduskaitseala direktor Taivo Kastepõld.
Matsalu rahvuspargi külastuskeskus alates 2004
Praegu on mõis Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) halduses, kus töötavad ka Keskkonnaameti ja Keskkonnaagentuuri töötajad. Mõisahoone II korrusel asub Matsalu rahvuspargi külastuskeskus koos Matsalu loodusväärtusi ning kultuuripärandit tutvustava ekspositsiooniga.
Ajaloolise ülevaate koostas Kaja Lotman aprillis 2024. Pikemat ülevaadet mõisa ajaloost saate lugeda siit: PENIJÕE mõisa ajalugu_2024.pdf
Penijõe mõis ja park 2020. a suvel. Foto: Kalle Kõllamaa