Kirna metsade taastamisplaane kuulati suure huviga

Teisipäeva, 16. detsembril õhtul tutvustati Puurmani rahvamajas Kirna soometsade taastamise projekti. 

Kohale kogunes ligi 30 kuulajat, nende hulgas lähikonna elanikud, Põltsamaa valla ja Kaitseliidu Jõgeva Maleva esindajad, ajakirjanikud ning muud huvilised. Taastamisplaane tutvustasid kahe ettekandega RMK looduskaitse osakonna spetsialist Maret Gerz ja projekteerimisbüroo Maa ja Vesi esindaja Karl Kärpuk. Alustati eesmärkide tutvustamisest, lõpuks jõuti detailsete kraavide sulgemiste kaardivaateni. Lõpus said kuulajad küsimusi esitada.   

Taastamistöid kavandatakse 208 ha suurusel metsaalal, mis piirneb Pikknurme ja Pedja jõega. Ala asub Alam-Pedja looduskaitseala Kunila sihtkaitsevööndis Jürikülas, maaomandilt on tegemist riigimaaga. Tööd on kooskõlas Alam-Pedja looduskaitseala kaitse-eeskirja ja kaitsekorralduskavaga.

Taastamistööde eesmärkideks on luua tingimused märgade metsaelupaigatüüpide veerežiimi seisundi paranemiseks, toetada puistute tüübiomase struktuuri ja taimestiku kujunemist ning peatada turbalasundi lagunemine. Taastamisalal on kindlaks tehtud 3 metsaelupaiga olemasolu: lammi-lodumets, jõgede uhtvallimets, soostuvad ja soolehtmetsad. Taastamisjärgselt suureneb nende metsatüüpide esinduslikkus ja paranevad iseloomulike liikide, näiteks kahepaiksete ja lindude, elutingimused. Suureneb ka süsiniku sidumine taimestikku ja pinnasesse ning paraneb vee puhastumine.

Selleks taastatakse alal kuivenduskraavide eelne, looduslikumad vee hajumise tingimused. Kraavide sulgemine on kavandatud nii, et kraavivallid tõstetakse tagasi kraavi. Lisaks rajatakse kraavide otstesse pinnaspaisud, kokku 25 tk. Ala läbiv Peetri oja (kraav) jäetakse praegusesse seisu. Ekskavaatori tööala trassiraied püütakse hoida minimaalse mõjuga. 

Nii RMK esindaja  kui projekteerija kinnitasid korduvalt, et tööd on planeeritud nii, et pinnase veetaseme muutus ei mõjutaks naaberkinnistuid. Seda tagab ka maapinna reljeef – taastamisala on Pedja jõe äärses madalamas alas, mida mõjutavad nii ehk naa üleujutused, kuid sellest kõrgematele aladele tulvavesi ei ulatuks. Lisaks ei suleta tee äärseid kraave ja neid kraave, mille sulgemine võiks mõjutada negatiivselt pärandkoosluste hooldamist. 

Selgituste järgselt kõlas kuulajate hulgas palju kahtlevaid arvamusi ja murelikke küsimusi. Vaatamata esinejate püüdlustele vastata, võis nii mõnigi vastust kõrvust mööda minna, kuulmata või mõistmata jääda. Soode ja metsade taastamistööde vajalikkuse mõistmine erinevate põlvkondade ja huvidega inimeste hulgas tundub olevat sama keerukas kui looduse enda seoste mõistmine. Olgem valmis pidevalt neid seoseid juurde õppima ja ümber mõtestama, iga põlvkond omade meetodite ja hinnaga.   

Soovitame nii kohalolnutel kui teistel huvilistel lugeda koosoleku järgselt RMK kodulehele lisatud "Kirna märgade metsade taastamistööde" Kordumate Kippuvate Küsimuste (KKK) vastuseid.  

Lisaks Kirna metsadele on Alam-Pedja looduskaitsealale planeeritud veel kolmes metsaalas veerežiimi taastamistööd: Meleski soometsad (882 ha), Peterna-Pedja märjad metsad (568 ha) ja Turvakuuri (64 ha). 

Tegemist on osaga LIFE-SIP AdaptEST projekti tegevustest.