07. märtsil 2024 algusega kell 18.00 toimub Palmses Lahemaa rahvuspargi külastuskeskuses loodusõhtu aasta puust. 

Harilik tamm on meie kodumaine ja armsaks peetud metsapuu. Tamm seostub meile eelkõige pikaealisuse ja püsivusega, aga ta on ka rammu ja vastupidavuse võrdkuju. Tänavusest aasta puust - tammest ja tammikutega seotud erinevatest aspektidest, sh tamme kaaslastest, sõpradest ja vaenlastest räägib Eesti metsandusteadlane ja -õppejõud professor Ivar Sibul.

Sündmus on osalejale tasuta.

Veebruari viimasel päeval, 29.02 kogunesid Endla LKA noored looduskaitsjad ühepäevasele talveseminarile. Hommikul alustasime eelmisel kokkusaamisel räägitu meenutamisega: kuidas me teame, milliseid loomi meil looduses elab, millisel viisi jätavad loomad jälgi? Seejärel suundusime jäljeotsimisretkele. Liikusime mööda heinamaid, metsas ja rabas kokku 5 km. Kohati oli jalge all lumevaba maapind, siis ületasime vett täis kraave, sumpasime lumes ja ukerdasime mööda külmunud mättaid, nii et liikumine oli pigem aeglane ja kohmakas.

Keskkonnaamet kutsub üles kõiki puisniitude taastajaid/hooldajaid, valdkonna eksperte ja loodushuvilisi mõtlema sellele, mis tänastes puisniitude taastamispõhimõtetes vajaks muutmist, lisamist või täiendamist.

Soomaa rahvusparki läbivate teede turvalisuse tagamiseks puhastatakse teeääred. Ohtlikke puid raiutakse ka tee servast kaugemalt, kuid suured puud, mis ohtu ei kujuta, jäetakse alles. Töödega alustatakse esimesel võimalusel ning need peaksid lõppema 15. märtsiks.

Otepää looduspargi väärtuseks on Otepää kõrgustikule iseloomulik vaheldusrikas maastik – erineva suuruse ja kujuga küngaste, kuplite ning seljandike vaheldumine nõgude, orgude ja lohkudega. Sellele annab tooni looduslikke olusid järgiv ja aastasadade jooksul väljakujunenud asustusstruktuur.

Eesti teadlaste ülikoolidevahelises koostöös valminud uuring näitas, et õietolmupõhised taimkatte rekonstruktsioonid pakuvad keskkonnaalast tausta nii teadaolevatele kui veel avastamata arheoloogilistele muististele.

Uuringu eesmärgiks oli kvantitatiivse õietolmupõhise taimkatte rekonstruktsiooni ning arheoloogiliste ja ajalooliste andmete abil selgitada Karula kõrgustiku maakatte ja asustuse kujunemist viimase 6500 aasta jooksul.

Endla noored looduskaitsjad on oodatud talveseminarile neljapäeval, 29. veebruaril.

Päev on täis tegevusi nii õues kui Endla looduskeskuses. Alustame kl 10 ja lõpetame kl 18. Hommikul teeme matka Männikjärve raba ümbruses, vaatleme, kelle jälgi me kohtame. Kas liigume jalgsi või kasutame räätsasid, oleneb ilmast ja huvist. Pärast lõunasööki meisterdame lindudele pesakaste ning paneme need Tooma külla üles. Õhtusse mahub ka viktoriin ja loodusfilm tihastest. Juhendajad on Pauli Saag ja Elo Raspel Keskkonnaametist. 

Huvilised on oodatud 24. veebruaril Karula rahvusparki traditsioonilisele vanaaja suusamatkale.
Retk saab alguse Karula rahvuspargi külastuskeskusest Ähijärvel. Peale sissejuhatust keskuses asutakse ligi 8-kilomeetrisele suusamatkale Plaagi-Saera maastikel. Soovijad saavad laenuks puust matkasuusad, aga passivad ka oma suusad. 
Aega tasub varuda vähemalt kolm tundi, taskusse võiks pista kerge energiaampsu ning kotti joogipudeli. Retke lõpus kostitame kõiki kuuma tee ja pirukatega. 
Matkajuhiks on Rauno Rätsepp (Matkajuhtrauno OÜ).  
Osavõtt on tasuta.