Endla ja Lahemaa noore looduskaitsja suvelaager

Endla looduskaitseala ja Lahemaa rahvuspargi noored kogunesid 11. augustil Endla looduskeskusse, et neljal päeval osaleda noore looduskaitsja suvelaagris. Selle aasta tegevused aitasid mõista kliimamuutusi ja elurikkuse tähtsust. 

ESIMESEL laagri päeval keskendusime pärast omavahelist tutvumist ja kokkulepete sõlmimist lindudele. Tarmo Evestuse vahendusel saime teadmisi must-toonekurest. Seejärel seadsime sammud metsa. Matkal leidsime uue kotkapesa, selle omanikud kalakotkad näitasid ka ennast. Õppisime ka puude äratundmist lehtede järgi. Õhtul tutvustati noore looduskaitsja ehk Junior Ranger programmi ning muljeid hiljutisest rahvusvahelisest laagrist Itaalias jagasid meie looduskaitsealalt Gudrun Roosiõis ning mentor Elo Raspel. Vahepeal saime ka Linajärves ujuda, kus üllatuskülaliseks oli kormoran.

noored matkavad metsas, kaugemal on näha suur linnupesa

Ees paistab kotkapesa. Elo Raspel

TEISEL päeval keskendusime turbale. Päeva alustuseks mõtestasime kuidas muld ja turvas tekivad ja omavahel erinevad. Seejärel läksime Marika Kose juhatamisel Männikjärve rappa turba proove võtma. Erilise turbapuuriga jõudsime 4 m sügavuseni, kus on turvas umbes 4000 aasta vanune. Päris soo põhja siiski välja ei jõudnud. Tagasi looduskeskuses uurisime seda turvast mikroskoopide all. Leidsime turbasambla, villpea ja muude taimede tükke. Saime teada, et turbas ladestub nendest taimedest süsinikku ning turvas sisaldab endas ka palju vett. Hiljem otsisime näitusesaalis ka turba kasutust, leidsime kütte-, aiandus- ja kosmeetikatooteid. Õhtul jalutasime ka Männikjärve juurde ning sõime metsas marju. Selgus, et pohlad on praegu veel toored ja sinikad on natuke hapukamad kui mustikad. Metsas saime selgeks ka mõned mürgised marjad, näiteks ussilakk, kuslapuu, näsiniin ja maikelluke. 

noorte grupp koos juhendajatega enne matkale asumist, käes turbapuur ja viit Männikjärve raba

Suunda Männikjärve rappa näitab Marika Kose, õlale on vinnatud turbapuur. Elo Raspel 

Rabas, noored seisavad laudteel turbaproovi juures, esiplaanil rõõmus turbaste kätega noormees

Puurisime turvast kuni 4 meetrini. Elo Raspel

turba uurimine mikroskoobiga, laual on töövahendid ja telefoniga pildistatud taimekiud

Puuritud turvast uurisime mikroskoobi all, näha on mitmetuhande aasta vanused villpea kiud. Elo Raspel

KOLMANDAL päeval käisime Maaelu Teadmuskeskuses (METK-is). Sealsed teadurid  teraviljades ning ka kartulitest. Kartulite sorteerimises saime samuti kätt poovida. Väga huvitav oli METK laboris, kus räägiti teraviljade haigustest ja geenipangast. Saame eestlastena oma sordiaretuse üle uhked olla, näiteks Sangaste rukkisordi aretusest möödus tänavu 150 aastat ja see on ühtlasi vanim seni kasvatatav sort. Saime ka ise katsetada kuidas mikroskoobi all nõelaga seeneeoseid lehelt võtta ja petri tassi söötmele kasvama panna. See tehtud, läksime Hallvilja OÜ lambakasvatusse. Peremees Denis Kadak näitas kuidas lammast pügada ja rääkis nende pidamisest looduskaitseala läheduses. Kihnu maalammas on põlistõug, kes on kasvult pigem väike, vähenõudlik ja vahva kirju villaga. Saime teada, et sarved on kihnukatel ka emastel ja nägime mis on kaela all rippuvad tilbad. Tagasiteel tegime ka väikese peatuse Kärde rahumajakeses, ajaloolises rahu sõlmimise ja piiri paikapanemise kohas. Õhtul tegime veel villaheidest stressipalle ning tantsisime eri riikide rahvatantse. Pallid tulid vahvalt kirjud, igaüks ise nägu ja tantsimine Eha Niglase juhendamisel oli väga lõbus. Õhtu jätkus grillimisega. Veel pimedas ja kuu valgel oli lõkke ääres kuulda palju naeru, mängisime libahundi mängu ja see oli täis palju üllatusi. 

nisupõllul taimearetusega tutvumine

Maaelu Teadmuskeskuses tutvustab Reine Koppel nisusorte. Enri Uusna

poiss hoiab kõrvade juures lamba sarvi

Hallivilla lambakasvatuses nägime mitmesuguseid sarvekandjaid. Elo Raspel

esiplaanil värvilised villaheidest pallid, taustal palli mängivad poisid

Villaheidest meisterdatud stressipallid on rõõmsalt värvilised. Elo Raspel

NELJAS ja viimane päev möödus kiiresti ja tegusalt. Ühtlasi oli see Eesti looduse päev. Hommikul sõitsime kaitseala teise külge Eesti sügavaima allika, Sopa allika, juurde. Tegime paar tundi talgutöid, et külastajatel seal matkarajal mõnusam oleks. Seda juhendas Andri Plato RMK-st. Mõõtsime ka Sopa allika sügavust. Saime 4 meetrit, mis on siiski vähem kui sealne rekord 4,8 m. Vaatasime üle ka Võlingi ja Vilbaste allikad. Tagasi jõudes toimus teadmiste kontroll ning meenutasime eelmisi päevi, kuidas saime nii päikest, äikest kui rahet ning palju uusi, kasulikke teadmisi ja kogemusi. Pärast seda saime tunnustuskirjad ning lahkuti koduteele.

poisid sikutavad koos matkarajale kukkunud  kuivanud kuuske

Talgutööd Sopa allika juures. Elo Raspel

Noore looduskaitsja laagri ülevaate koostas Helene Tali (15). Laagris osales 17 noort Jõgevamaalt, Lääne-Virumaalt, Tartumaalt ja Harjumaalt, osalejate vanus oli 11- 17 a. Laagri korraldas Keskkonnaamet Kliimaministeeriumi toega, juhendajad olid Enri Uusna ja Keskkonnaametist Elo Raspel. Noore looduskaitsja kursustel osaleb üle-eesti 8 rühma, see on osa EUROPARCI Junior Ranger programmist. 

grupipilt noortega, esiplaanil juhendaja Elo, varjud peegelduvad allikavees

Grupipilt Vilbaste allikate juures. Elo Raspel