Kaitsekord

1939. aastal võeti Käina lahe muda riikliku kaitse alla. 1961. aastal võeti ornitoloogilise keelualana kaitse alla Käina laht ja maastikulise keelualana Kassari saar. Ühtne Käina lahe – Kassari maastikukaitseala moodustati aastal 1998.

Kaitseala kaks kõige tähtsamat dokumenti on kaitse-eeskiri ja kaitsekorralduskava. Kaitse-eeskiri paneb paika kaitseala erinevad vööndid ning vööndites keelatud ja lubatud tegevused. Kaitsekorralduskava on kaitsealal vajalike tööde rakenduslik tegevusplaan.

Vastavalt kaitse-eeskirjale on Käina lahe – Kassari maastikukaitseala eesmärgiks kaitsta:

• Kassari saare ja Käina lahe äärseid poollooduslikke kooslusi ning Käina lahte;
• lindude rändepeatus- ning pesitsuspaiku;
• elupaigatüüpe;
• kaitsealuseid liike.

Käina lahe – Kassari maastikukaitseala jaguneb vastavalt kaitsekorrale:

• 11 sihtkaitsevööndiks (kogupindalaga 4163 ha);
• 4 piiranguvööndiks (kogupindalaga 1518,2 ha).

Piirangud tegevusele tulenevad looduskaitseseadusest ja Käina lahe – Kassari maastikukaitseala kaitse-eeskirjast. Tööde-tegevuste planeerimise aluseks on kaitseala kaitsekorralduslik dokument „Käina lahe – Kassari maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2015–2024“.

Maastikukaitseala kaitsekorralduse põhimõtted:

• tasakaalu leidmine looduslike ja poollooduslike koosluste hooldamise, taastamise ja majandamise vahel; vajalikeks tegevusteks kaitsealal on näiteks heina ja roo niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde harvendamine;
• lindudele soodsate pesitsus- ja rändeaegsete tingimuste ning kaladele sobivate elutingimuste tagamine;
• mitmekesise ja kõrge miljööväärtusega maastiku säilitamine, taastamine ning kujundamine.