Otepää looduspark kuulub maastikukaitsealade hulka. Vastavalt Otepää looduspargi kaitse-eeskirjale on looduspargi peamine eesmärk Otepää kõrgustikule iseloomulike loodus- ja pärandmaastike ning looduse mitmekesisuse kaitsmine, uurimine ja tutvustamine. Looduspargi maa-ala jaguneb rangema kaitsekorraga sihtkaitsevöönditeks (25, kogupindalaga 2 382 ha), mis on jäetud looduslike protsesside meelevalda ja kus majandustegevust ei toimu, ning leebema kaitsekorraga piiranguvöönditeks (11, kogupindalaga 19 832 ha). 

Otepää kõrgustik, pindalaga 1180 km2, on moodustunud jääliustike korduva pealetungi ja sulamise käigus kuhjunud materjalist 15000-10000 aastat tagasi. Otepää looduspark asub kõrgustiku vaheldusrikkamas keskosas. 

Jõed ja järved

Otepää kõrgustik on veelahkmeala ‒ jõed lähtuvad siit Võrtsjärve, Peipsi järve, Emajõkke. Looduspargi alal ning lähistelt saab alguse kaks jõge: Väike Emajõgi Pühajärvest ning Elva jõgi Valgjärvest. 

Otepää kandis on mitmeid võimalusi aktiivseks puhkuseks looduses: olgu selleks siis ujumine, paadi- või jalgrattasõit, matkamine, marjade ja seente korjamine, kalapüük või hoopis kohalike huviväärsustega tutvumine. Paljud vaatamisväärsed paigad on seotud loodusega. Hea vaade piirkonna maastikele avaneb Harimäe ning Kuutsemäe vaatetornidest. Samuti tasub tõusta Otepää linnamäele, kus asuvad Eesti vanima telliskivilinnuse varemed ning avaneb kaunis vaade ümbruskonnale.

  • Püüa tegutseda loodusesse jälgi jätmata.
  • Tähistatud/tarastatud eramaal liikumiseks küsi luba omanikult. Põld, istandik ja mesila ei ole matkamiseks.
  • Jalgaratastega võid liikuda teedel ja radadel, mootorsõidukitega (sh maastikusõidukid ja mootorsaanid) võid liikuda ning neid parkida ainult selleks ettenähtud teedel ja parklates.
  • Veekogudel võid sõita sisepõlemismootorita ujuvvahendiga.
  • Kõikidel avalikuks kasutamiseks määratud veekogudel on kasutamiseks avatud 4 m laiused kallasrajad.

Haanja kõrgustiku kõige kõrgem ja maastikuliselt kõige esinduslikum osa on turismipiirkonnana tuntud juba 1920. aastatest. Siinsed tuntumad külastusobjektid on Suur Munamägi, Rõuge ürgorg koos oma maaliliste järvedega, Kütiorg, Vällamägi, Kavadi järv. Arhitektuuriliselt huvipakkuv on 18.-19. sajandist pärit Rogosi kastellmõisa hoonestik Ruusmäel. Haanjamaa oma künkliku maastikuga on hinnatud treening- ja võistluspiirkond mitmete spordialade esindajatele.

Lahemaa rahvuspargi tähtsaimad dokumendid on kaitse-eeskiri ja kaitsekorralduskava. Kaitse-eeskiri paneb paika kaitseala erinevad vööndid ning vööndites keelatud ja lubatud tegevused, kaitsekorralduskava on kaitseala rakenduslik tegevusplaan.

Lahemaa rahvuspargi valitseja on Keskkonnaamet. Majandustegevuste planeerimisel (sh ehitustegevus, metsamajandamine, rahvaürituste korraldamine) tuleb saada kooskõlastus Keskkonnaametilt. Loe lisaks Keskkonnaameti kodulehelt.

Lahemaa rahvuspargi külastuskeskuse üldkontaktid:

Viidumäe looduskaitseala pakub võimalusi matkamiseks ning looduse nautimiseks. Soovitame alustada tutvumist piirkonnaga Viidumäe looduskeskusest, kus on võimalik tutvuda looduskaitseala väärtusi ja ajalugu tutvustava püsinäituse ning infomaterjalidega. Püsinäitus on avatud aastaringeselt igapäevaselt. Astu julgelt sisse!

Parkla juurest saavad alguse kolm õpperada: Audaku, Allikasoo ja Viidumäe. Parklast umbes 700 meetri kaugusele jäävale Raunamäe vaatetornist avaneb kaunis vaade Lääne-Saaremaale. 

Asu jälgima