Mäetaguse tammik

Mäetaguse tammik, (53,2 ha), on üks põhjapoolsemaid tammikuid Eestis ning Euroopas. Mäetaguse tammik on kaitse all 1965. aastast ja kuulub loodusalana üle-euroopalisse kaitsealade võrgustikku Natura 2000. 2018 aasta lõpus liideti Mäetaguse tammik Alutaguse rahvuspargi koosseisu. 

Hõredalt kasvavate puudega liigirikkad puisniidud ja -karjamaad on pärandkooslused, kus inimese igapäevane toimetamine mitte ei vähendanud, vaid suurendas piirkonna elurikkust. Aastasadade jooksul, kui inimesed hakkasid metsa harvendama, kariloomi pidama ning loomade jaoks lehisvihtu ja heina tegema kujunesid endistest metsadest parke meenutavad õite- ja linnurohked alad. Puisniidud katsid 19. sajandi lõpul ligikaudu 850 000 ha ehk 18 % Eesti pindalast. Botaanik Liivia Laasimeri arvates võisid esimesed sellelaadsed kooslused tekkida 8 000–9 000 aastat tagasi. Arvatavasti kujunesid alguses inimeste asualade juurde märksa liigivaesemad puiskarjamaad. Puisniidud hakkasid levima koos vikatite laiema kasutusele võtmisega, ehk siis viikingiajal (800–1050 p.Kr). 

Niidud hakkasid  võsastuma 20. sajandi keskel, kui käsitsi ja hobuniidukiga heinatöö asendus suurtootmisega. Nii juhtus ka Mäetagusel ja võimsate tammede vahele kasvas segamets. Puisniidu ja -karjamaa taastamistöid alustati Mäetagusel 2007. aastal. Tööde käigus eemaldati osa metsa, tõrjuti võsa ja 2013. aastal alustati šoti mägiveiste karjatamisega.  

Mäetaguse õiterikas puisniit ootab vikatit. Foto: Anne-Ly Feršel

Puisniidul vahelduvad lagedad, päikeseküllased laigud varjulisemate aladega, kus kasvavad hõredalt puud ja põõsad.  Puisniitudel kasvavad kõrvuti looduslikud niidu- ja metsaliigid, elavad nendega seotud putukad, samblad, samblikud, linnud. Puisniidud on sajandeid olnud Eesti maastike iseloomulik osa, kus maarahva igapäevase toimetamise tulemusena kasvas ka elurikkus. 2020. aastal hooldati Eestis ligi 1200 hektarit puisniite.
Puiskarjamaa on väiksema liigirikkusega kui puisniidud. Puud kasvavad tihedamalt ja niidukamar ei ole  selgelt välja arenenud. Kariloomad tallavad aastaringi maapinda ja söövad valikuliselt taimi. Kui 1960. aastate keskel kasutati Eestis üle 200 000 ha puiskarjamaid, siis 2020. aastal vaid 1300 ha.

Pärimus
Tammiku lähedal asub Mäetaguse mõis, mis kuulus ligi kaks sajandit von Rosenite perekonnale. Mõisnikud armastasid puisniidul asunud paviljonis aega veeta ega soovinud seal kutsumata külalisi näha. Tammikusse viiva kividega sillutatud tee jaoks kaevati loodusliku valli sisse läbipääs, mida kutsutakse siiani Roseni ratsarajaks. Tammikusse viival teel asus tolle aja kohta ebatavaliselt suurte akendega teevahimaja ja tõkkepuu, mis tuli sakste lähenedes aegsasti avada.

Mäetaguse tammik, puiskarjamaa. Foto: Ants Animägi

150-300-aastased kõrgekasvulised, laiuva võraga tammed on seotud väga mitmekesise elustikuga. Ida-Eestis on tammesid ja teisi laialehiseid puid (vaher, tamm, pärn, saar jne) suhteliselt vähe. Seepärast on vanade puude säilitamine ja noorte puude järelkasvu soodustamine eriti oluline. Tammikut korrastades säilitati kuivanud ja kõdunevad puud, sest need on oluline osa loodusest. Kõduneva puiduga seotud elusolendid muutuvad üha haruldasemaks, seepärast tuleb igasse metsa selliseid puid alles jätta. Nii saame näha neis rõõmsalt kihavat elu. Hääbuvas puutüves kasvab mitmed seeneliike, tüve katavad samblikud  ja samblad. Tammede ja ka teiste jämedate lehtpuude tüvede alumises osas kasvab näiteks üks vääriselupaiga tunnusliikidest -  II kaitsekategooriasse kuuluv sammal roheline kaksikhammas (Dicranum viride). Puidu sees elavad erinevad pisiloomakesed (selgrootud, sh putukad, nende vastsed jt), keda esmapilgul ei pruugi märgatagi.  Puu õõnsustes ja tüügastel tegutsevad linnud ja loomad leiavad sealt omakorda rikkaliku toidulaua. Vana puuõõnsus või tüügas sobib koduks näiteks händkakkudele (Strix uralensis, III kaitsekategooria), kes nagu hiireviudki (Buteo buteo, III kaitsekategooria) vajavad eluks mosaiikset maastikku: metsa, niite, põlde ja kraave, mida Mäetaguse tammik ja selle lähiümbrus pakub. Põnevatest taimedest kasvab tammiku servaaladel karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa), II kaitsekategooriasse kuuluv kuni 1 m kõrgune, kollaste õitega taim.

Mäetaguse mõis ja küla asub kirde-edelasuunalise, kuni 15 m kõrge seljandiku, ehk Mäetaguse oosi kõrval, see „mägi“ on andnud nii kohale, kui ka oosile nime. Tammiku lähedal asub renoveeritud Mäetaguse mõisakompleks 14 hoonega. Sealt võib leida nii puhkamisvõimalusi, kui erinevaid tegevusi.

Puisniitudel ja - karjamaadel peeti suure õõnsusega puutüvede sees mesilasi. Foto: Anne-Ly Feršel

Külastajale

• Alutaguse rahvuspargi valitseja on Keskkonnaamet. tel: 662 5999 ; e-post: info@keskkonnaamet.ee
• Alutaguse rahvuspargi  kaitse-eeskiri
• Alutaguse rahvuspargi külastust korraldab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) külastuskorraldusosakond. e-post:  info.kauksi@rmk.ee tel: +372 5681 5722
• Tammiku servas kulgevad jalutusrajad.
• Külastades kaitseala koos lemmikloomadega, hoolitse, et nad ei ohustaks mingil moel metsaelanikke ja puisniitu hooldavaid veiseid. Koerad ja kassid on looduses käies rihmas, kuna nad suudavad hirmutada ja kahjustada kohalikke linde ning loomi kiiresti ja tihti ka märkamatult.
• Tegutse looduses endast jälgi jätmata. Kõik, mis kaasa tõid, vii endaga ühes, ära jäta midagi maha. 
• Mootorsõidukiga sõida ainult teedel. Radadel võib sõita ka jalgrattaga
• Kaitsealale ei tohi tekitada ise lõkke-, puhke- ja laagrikohti.
• Kui näed looduse kahjustamist, teavita sellest tasuta telefonil 1247.
• Kui näed avaliku korra rikkumist ja külastusobjektide kahjustamist, helista telefonil 112 .  
• Täiendavat infot lähipiirkonna võimalustest leiad kodulehtedelt: Loodusega koos ja Puhka Eestis

Loodusharidus

Tammiku väärtusi ja puisniidu hooldamist tutvustab MTÜ Avatud ja Hoitud Loodus                                                                                                                                                                               Õppeprogrammidega on võimalik tutvuda: keskkonnahariduse portaalis.