Tärivere mägi kuulub Iisaku-Illuka oosiahelikku.  Eesti ühe kõrgeima oosi (42 m) ja Ida-Virumaa ühte kõrgeimat looduslikku punkti (94 m üle merepinna) nimetatakse Tärivere mäeks.

Tärivere mägi on osaliselt kaitse all juba 1939. aastast, kui Iisaku Kirikumäe puistu hinnati puhkemajanduslikult nii väärtuslikuks, et see kaitse alla võeti. 1965. aastal laiendati kaitstavat ala Kirikumäest põhja poole ning 41,1 hektarine ala nimetati Iisaku parkmetsaks. 1994. aastal hakati ette valmistama uut kaitsekorralduskava, mis hõlmas endas Iisaku oosi, sellel kasvavat metsa, kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitset. 2018. aastal kinnitati Iisaku maastikukaitseala (58,5 ha), eesmärgiga kaitsta maastikuilmet, metsakooslust, elustiku mitmekesisust, kaitsealuseid liike, sh. kaunist kuldkinga ja lendoravat ning nende elupaiku. Samal, 2018. aastal liideti Iisaku maastikukaitseala Alutaguse rahvuspargi koosseisu.

Ligi 2 km pikal ja 700 m laial mäel kasvavad kuuse-lehtpuu segametsad ning maapinda katab salu- ja laanemetsale iseloomulik taimestik. Liigirikkas põõsarindes kasvab palju sarapuid, magesõstart ja näsiniint. Parkmetsas on leitud kuni 180 taimeliiki, seal hulgas kaitsealust käpalist: kuldkinga. Leitud 81 samblaliigist on kaitse all 14 ja haruldasi samblikke esindab 7 vääriselupaiga tunnusliiki. Vanas kuuse-haava segametsas elavad lendoravad, kes leiavad siit varjumiseks ja pesitsemiseks sobivaid puuõõnsusi ning toitu.

Lendorav haavapuul. Foto: Rainar Kurbel 

Kultuuripärand

Kirjalikes allikates mainitakse Tärivere mäel asuvat inimasustust alates 1426. aastast  ja umbes samast ajast on pärit ka Apteegimäe kalmistu. Väikesest külakesest kujunes alevik alles 20. sajandil. Rahvapärimuse järgi on Tärivere mäele maetud suur varandus.

Loodusharidus

IIsaku piirkonna põneval, vahelduval maastikul viiakse läbi mitmesuguseid erinevaid õppetegevusi.

• Piirkonnas pakub eelkõige kooli- ja lasteaia lastele suunatud õppeprogramme Keskkonnaamet
• Piirkonna loodust ja kultuuripärandit tutvustavaid retki pakuvad: Iisaku Kihelkonna Muuseum ja  Alutaguse Matkaklubi.

Õppeprogrammidega on võimalik tutvuda keskkonnahariduse portaalis.

Külastajale

• Piirkond sobib puhkamiseks, looduse nautimiseks ja sportimiseks kõigil aastaaegadel.
• Alutaguse rahvuspargi valitseja on Keskkonnaamet. tel: 662 5999; e-post: info@keskkonnaamet.ee
• Alutaguse rahvuspargi külastust korraldab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) külastuskorraldusosakond. e-post:  info.kauksi@rmk.ee tel: +372 5681 5722
• Kaitsealal toimuvad tegevused peavad lähtuma looduskaitseseadusest ja Alutaguse rahvuspargi kaitse-eeskirjast
• Parkmetsas on puhke- ja piknikukohti ning vahelduval maastikul kulgevad liikumisrajad.
• RMK matkatee (613 km pikkune) Penijõe – Aegviidu – Kauksi haru, läbib oma teel Tärivere mäge.
• Tärivere mäe terviserada (5 km) on raske reljeefi ja loodusliku kattega metsarada.
• 28 m kõrgest vaatetornist avaneb vaade Alutaguse maastikule. Ilusa ilmaga võib näha ka Peipsi järve, Kiviõli ja Kohtla-Järve poolkoksi mägesid ning Narva jõe ääres asuva Eesti elektrijaama korstnaid.
• Külastades kaitseala koos lemmikloomadega, hoolitse, et nad ei ohustaks mingil moel metsaelanikke. Koerad ja kassid on looduses käies rihmas, kuna nad suudavad kahjustada kohalikke linde ja loomi kiiresti ja tihti ka märkamatult.
• Tegutse looduses endast jälgi jätmata. Kõik, mis kaasa tõid, vii endaga ühes, ära jäta midagi maha, isegi mitte prügikasti. Loomad ja linnud tirivad prügi välja ja …
• Mootorsõidukiga sõida ainult teedel ja pargi parklas. Radadel võib sõita ka jalgrattaga
• Kaitsealale ei tohi tekitada ise lõkke-, puhke- ja laagrikohti.
• Lahkudes veendu, et lõke on täielikult kustunud. Sama kehtib ka ühekordsete grillide ja grillsöe kohta.
• Kui näed looduse kahjustamist, teavita sellest tasuta telefonil 1247.
• Kui näed avaliku korra rikkumist ja külastusobjektide kahjustamist, helista telefonil 112.  
• Täiendavat infot leiad kodulehtedelt: Loodusega koos ja Puhka Eestis