Puhatu kaitseala eesmärk on kaitsta Puhatu soostiku ja sellega piirnevate alade koosluste, maastiku ja elustiku mitmekesisust ning kaitsealuseid liike. Puhatu soostik on üks viimaseid säilinud suuri siirdesooalasid Eestis, koosnedes Puhatu soost ning selle ümber koondunud mitmekümnest väiksemast soost. Kaitseala pindala on 12386,4 ha.
Oma praegustes piirides kinnitati Puhatu looduskaitseala 1999. aastal. Juba 1967. aastal võeti kaitse alla Poruni (Boroni) jõe ürgorg ja 1990 aastal loodi Permisküla taimestiku mikrokaitseala.
2018 aastal liideti Puhatu LKA Alutaguse rahvuspargi koosseisu
Viinamardi järv. Foto: Jürgen Öövel
Kunagiste järvede kinnikasvamisel ja mineraalmaa soostumisel tekkis huvitav, erinevate sootüüpide, laugaste, rabajärvede ja männimetsaste liivaseljandikkudega maastik. Puhatu ja selle ümber koondunud mitmekümne väiksema soo suurimaks väärtuseks on looduslik, kuivendamisest vähe rikutud seisund. Kaitseala idaosa hõlmab Poruni jõge ja jõeorgu ühes liigirikka lammi- ja laialehise loodusmetsaga.
Puhatu looduskaitseala iseloomustab rikkalik linnustik. Olulisemad linnuliigid on rabapüü, kalju-, madu-, meri- ja kalakotkas. Siin on Eesti suurim rabapüüde populatsioon. Kaitsealal elab 48 imetajaliiki, sh. lendorav, saarmas, hunt, karu ja ilves. Läbi soostiku kulgevad paljude liikide ränded Eesti ja Venemaa vahel.
Siin kasvavad mitmed kaitstavad taimed: välja võib tuua ida-võsalille, laialehist nestikut ja palu-karukella.
Narva ja Poruni jõe ääres on näha II maailmasõjast säilinud kaevikuliine ja punkreid ning rabas on eristatav sakslaste poolt rajatud raudteetammi ase ja vana pakktee.
Loodusharidus
- Puhatus viiakse läbi mitmesuguseid erinevaid õppetegevusi.
- Kaitsealal pakuvad eelkõige kooliõpilastele suunatud õppeprogramme Keskkonnaamet ja Alutaguse Matkaklubi.
- Õppeprogrammidega on võimalik tutvuda keskkonnahariduse portaalis.
Kaitsealal pakub juhendatud matku ja retki :
Loodusharidus. Foto: Anne-Ly Feršel
Külastaja meelespea
- Kaitsealal toimuvad tegevused peavad lähtuma looduskaitseseadusest ja Alutaguse rahvuspargi kaitse-eeskirjast
- Alutaguse rahvuspargi, Puhatu soostiku valitseja on Keskkonnaamet. tel: 662 5999 info@keskkonnaamet.ee
- Alutaguse rahvuspargi, Puhatu kaitseala külastust korraldab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) Alutaguse rahvuspargi külastuskeskus, kandes hoolt nii puhke kohtade, kui ka matkaraja eest.
- Ametlikud puhke-, laagri- ja lõkkekohad leiad RMK kodulehelt loodusega koos. Kaitsealale ei tohi tekitada ise lõkke-, puhke- ja laagrikohti.
- Tuleohtlikul ajal on lõkke tegemine keelatud ka lõkkealustel.
- Külastades kaitseala koos lemmikloomadega, hoolitse, et nad ei ohustaks mingil moel metsaelanikke. Koerad ja kassid on looduses käies rihmas, kuna nad suudavad kahjustada kohalikke linde ja loomi kiiresti ja tihti ka märkamatult.
- Tegutse loodusesse jälgi jätmata, kõik mis kaasa tõid, võta lahkudes endaga alati kaasa.
- Marjade, seente ja muude metsaandide korjamine on lubatud, juhul, kui nad ei ole looduskaitse all.
- Liikudes väljaspool kaitseala teid ja matkarada pea kinni kehtestatud liikumispiirangutest.
- Kui näed looduse kahjustamist, teavita sellest tasuta telefonil 1247.
- Kui näed avaliku korra rikkumist ja külastusobjektide kahjustamist, helista telefonil 112.
- Lähikonna puhkamisvõimalused leiad turismiportaalist Puhka Eestis.
Puhatu servas asuva Poruni jõe kaldail kasvab väärtuslikke põlismetsailmelisi metsi. Foto: Anne-Ly Feršel