Mart Saare majamuuseum
Soomaa rahvuspargi kirdepiiril, Karjasoo külas, Hüpassaare talus asub Eesti helilooja, pianisti ja organisti Mart Saare (28.09.1882 - 28.10 1963) kodu. Eesti heliloojatest on Mart Saar esimene, kes sidus muusikas omavahel eesti vanema rahvalaulu ja kaasaegse helikeele.
Keset loodust kasvanud M. Saar uitas tihti koduümbruse metsades, kuulas lindude laulukontserte ja nautis looduse värvidemängu. Tema pere oli muusikalembene - ema ja vanaisa lauldsid vanu rahvaviise ja isa mängis koduorelit. Kõik see ning ümerkaudsetes taludes kuuldud pillilood avaldasid mõju Mart Saare kujunemisel muusikuks ning andsid ainest tema loomingu sisule.
Majamuuseum Hüpassaares (asutatud 1964) tutvustab ja säilitab Mart Saare elulugu ja loomingut.
Lahtiolekuajad:
01.jaanuar - 31.detsember |
---|
K-P 10:00 - 17:00 E-T suletud Külastamise soovist ette teatada tel 435 7141. Lisateavet saab ka Viljandi muuseumist. Pääse 4 €, õpilastele 2 €, perepilet 8 €*. Kohapeal saab kahjuks tasuda vaid sularahas. * Õpilaste hulka loetakse ka tudengid. |
Hariduse omandas Mart Saar Kaansoo vallakoolis ja Suure-Jaani kihelkonnakoolis, kus tema muusikaõpetaja oli helilooja Artur Kapi isa Joosep Kapp. Aastal 1901 suri M.Saare isa ja ta oleks pidanud asuma pere vanima pojana isa jälgedes metsavahiks. Selle õiguse müüs aga Mart oma õemehele ja saadud rahaga alustas ta õpinguid Peterburi Konservatooriumi Louis Homiliuse oreliklassis. Talupidamine jäi õemehe õlgadele, kes ehitas 1911. a. teiste hoonete seas ka uue elumaja – praeguse muuseumihoone.
1908. a. lõpetas Mart Peterburi konservatooriumi oreli erialal ja asus elama Tartusse. Ta jätkas konservatooriumi kaugõppes kompositsiooniõpet, viibides igal aastal mõne kuu Peterburis, kus tema õpetajaks oli N. Rimski-Korsakov.
1920ndate alguses tekkis Hüpassaare metsavahil Mart Tomsonil arusaamatusi ülemustega ning ta vallandati. Kuigi hooned olid M. Tomsoni kuludega ehitatud, nõuti ruumide vabastamist uue metsavahi tarbeks. Olukorra lahendas Mart Saare noorem vend Hans, kes oli nõus uueks metsavahiks hakkama. Et isakodu siiski kaotsi ei läheks, hakkas M. Saar taotlema talu endale. Põhjenduseks oli, et siin on sündinud suur osa tema loomingust ja et ainult siin, metsade keskel on ta võimeline looma Eesti kultuuri rikastavat muusikat.
1932. a. asuski M. Saar alaliselt elama oma isatallu. Metsavahi Hansu jaoks ehitati kilomeetri kaugusele uued hooned. Aastad 1932–1943, mil M. Saar elas Hüpassaares, olid helilooja loomingus kõige viljakamad ja sel ajal on sündinud tema loomingu paremik.
Žanriliselt jaguneb tema looming kolmeks: koorimuusika, klaveriteosed ja soololaulud. Ta kirjutas palju: kokku umbes 400 koorilaulu, 140 soololaulu ja 130 klaveripala, lisaks mõned oreliteosed.
Tema tuntuimad koorilaulud on "Põhjavaim", "Jaan läheb jaanitulele", "Luule see ei tule tuulest" ja "Mis need ohjad meida hoidvad".
Koorilaul "Põhjavaim", autor M.Saar. Taustal Hüpassaare raba.